Vaata blogi

Tippkeskuse liikmed tutvustavad meedias sageli oma uuringuid ja jagavad selgitusi globaalsete ökoloogiliste muutuste teemadel.

Alljärgnevalt leiad viiteid intervjuude, esinemiste ja kirjutiste juurde.

Linda-Liisa Veromann-Jürgensoni doktoritööst järeldub, et tulevik on okaspuude päralt.

Kaia kase doktoritööst järeldub, et taimed kaebavad kuuma üle lõhnaga.

Kaarin Partsi doktoritööst järeldub, et puudel aitab kliimastressiga kohaneda kiire juurestiku muutmine.

Nurmenukukampaania. Eestimaa Looduse Fond ja Tartu Ülikooli ökoloogid kutsuvad vaatlema nurmenukke ka sel aastal. Harrastusteadlaste kogutavad andmed aitavad muu hulgas paremini mõista maastikumuutustest tingitud muutusi elurikkuses.

Tsipe Aavik ja Silvia Lotman portaalis Novaator "Teadlased kutsuvad kevadel nurmenukke vaatlema"

Tsipe Aavik intervjuu nurmenukuvaatlusest Terevisioonis. Saadet VAATA siit.

Tsipe Aavik käis Vikeraadio saates Ökoskoop rääkimas nurmenukkude vaatlusest. Saadet KUULA siit.

Tsipe Aavik rääkis Terevisioonis esimestest nurmenukukampaania tulemustest. Saadet VAATA siit.

Tsipe Aavik, Marianne Kaldra, Iris Reinula, Sabrina Träger kirjutasid protaalis Novaator "155 000 nurmenukku aitavad mõista niidukoosluste mõju"

Tsipe Aavik käis saates Labor rääkimas nurmenukukampaaniast. Saadet KUULA siit. 

Ülo Niinemetsa koostöö artikkel teadusajakirjas Nature: toitainevaesel pinnasel kasvavad küpsed metsad ei aita atmosfäärist süsinikku siduda.

Tanel Vahter räägin videos "Kuidas hoida Eestimaa mullad viljakana ka aastal 2035?". Videot VAATA siit.

Aveliina Helm räägib elurikkusest ja teadustööst Tartu Postimehes "Kesklinna parkides algas elurikkuse mõõtmine".

Evelin Loit ja Liina Talgre rääkisid teadussaates "Innovaatika" Kuidas läheb Eesti taimekasvatusel? Saadet KUULA siit.

Aveliina Helm kommenteerib elurikkuse teematikat. Maailmas ei ole kümne aasta jooksul täiedetud ainsatki elurikkuse eesmärki.

Ülo Niinemets rääkis saates "Labor" kuidas muuta päevalilled tootlikumaks. Saadet KUULA siit.

Aveliina Helm käis Terevisoonis rääkimas rohemeetrist.Saadet VAATA siit (alates 1:05:45)

Meelis Pärtelit intervjueerib Kaur Maran. Kuidas anda hinnet elurikkusele?

Tsipe Aavik kirjutab Postimehes kuidas põllumajandusmaastikke ohustab elurikkuse kadumine.

Epp Maria Lillipuu, Inga Hiiesalu, Tanel Vahter kirjutavad portaalis Novaator, et põllumehed ostavad kasuliku seenelisandi pähe sageli kasutut keemiakokteili

Aveliina Helm kirjutas ajakirjas Sirp keskkonnakriisi küpsetamisest.

Aveliina Helm kirjutas ajakirjas Sirp pööra tähelepanu põllumajandusele.

Aveliina Helm kirjutas ajakirjas Sirp hoia, mida armastad - 110 aastat Eesti looduskaitset.

Meelis Pärtel kirjutas väljaandes Metsamees sellest, kuidas metsade nutika elurikkuse projketist kasvas välja rohemeeter.

Els Heinsalu ja Ülo Niinemets kirjutavad Postimehes, milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on?

Meelis Pärtel rääkis raadiosaates Kuue samba taga elurikkusest ja Rohemeetrist. Saadet KUULA siit.

Aveliina Helm käis saates Suud puhtaks: Looduskaitse. Saadet VAATA siit.

Nele Ingerpuu rääkis Kuku raadiosaates "Ilmaparandaja" aasta samblast ja Eesti sammalde olukorrast laiemalt. Saadet KUULA siit.

Aveliina Helm käis Kuku raadios rääkimas keskkonnaseisundist. Saadet KUULA siit. (alates 18 minutist).

Jane Oja kirjutab Maalehes "Kuidas vabaneda hallitusest keldris?" ning kommenteerib Postimehe lisas Maa Elu "Hallitus nõuab kiiret tegutsemist".

Riina Martinson Postimehes "Liigirikkaimad põllumullad on Lääne-Eestis ja vaesemad Pandivere ümbruses".

Aveliina Helm kommenteeris portaalile Bioneer Elurikkuse rollist põllumajandusmaal.

Meelis Pärtel kirjutas Postimehes "Kui metsa elurikkus oskaks rääkida".

Ülo Niinemetsa kommentaar Delfi artiklile "Soojad ilmad, ent raagus oksad. Millal ikkagi saabub kevad?"

Meelis Pärteli kommentaar ajalehe Õhtuleht artiklile “Kurdlehist kibuvitsa hakatakse tõrjuma”

Meelis Pärtel ja Kristjan Zobel kirjutavad ajalehes Postimees "«Ma-ilm ja mõnda»: Palun häirige meid!"

Ivika Ostonen-Märtin rääkis Novaatorile, et kliimasoojenemine: lühiajaline eksperiment ei anna täpseid vastuseid

Meelis Pärteli kommentaar ajalehele Postimees artiklile “Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk?”

Ülo Niinemets vastab "Kas kliima soojenemine toob Eestisse lõvid, kängurud ja lõputu rannailma?" Loe edasi siit

Jaan Pärn räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" teemal "Sel suvel põlesid metsad mitmel pool maailmas. Kui tõsine on olukord?". Saadet KUULA siit. 

Ülo Niinemets avaldab arvamust Postimehes taimekaitsevahendite teemal. 

Jaan Pärn räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" teemal "Uus raport kaardistab veenappust kogu maailmas, puudutaud on ka Eesti". Saadet KUULA siit.

Evelin Loit rääkis Äripäeva saates "Innovatsiooniminutid" Milline on biomajandus taimearetuses ja maaviljeluses? Millised on uued, põnevad aretatud geneetiliselt muundatud organismide sordid? Mis on Eesti uus innovatiivne projekt "Vedelsarvkest"? KUULA saadet siit.

Ülo Niinemets selgitab videos miks muutuvad lehed sügiseti puudel kollasteks ning punasteks. Vaata videot siit.

Jaan Pärn räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" teemal "Maailma mahuks juurde palju metsa ning see aitaks leevendada kliimamuutusi". Saadet KUULA siit. 

Jaan Pärn intervjuu Novaatorile "Põldude sööti jätmine päästaks mulla ja kliima".

Tere tulemast, Eesti bataat, lääts ja kikerhernes!
Soojenev kliima on julgustanud Eesti teadlasi ja põllumehi pistma innukamalt mulda seni eksootiliste viljade seemneid, mida meie ilmastikule järjest sobivamaks aretatakse. Tippkeskuse teadur Eve Runno-Paurson kommenteeris esimest katset bataati kasvatada.

Evelin Loit rääkis Novaatorile, et sordiaretusel ja GMO-l on palju sisulisi sarnasusi.

20. aprillil 2018 toimus Tartus XIII Eesti ökoloogiakonverents. Konverentsil toimunud ettekanded on salvestatud videona, neid saab järele vaadata-kuulata klikkides konverentsi kavas ettekande teemale. Konverentsi kavani jõuab siit.

Ülo Niinemets oli külas Kuku raadio saates "Tähenduse teejuhid", et kõneleda taimede stressisignaalide mõjust kliimale. Saadet KUULA siit

Ülo Niinemets kirjutas ajakirjas Sirp glüofosaadist artikliseeria.

Pestitsiidide kasutamine on üle kogu maailma tohutult kasvanud, kuid riskianalüüs ja võimalikele ohtudele reageerimine on väga aeglane. Järgnevalt Sirbis ilmuvas artikliseerias tuuakse välja, kuidas avalike institutsioonide teostatavates riskianalüüsides on korporatiivne eelretsenseerimata ja anonüümne „teadus“ suuresti asendanud sõltumatud eelretsenseeritavad teadusuuringud ning kuidas teaduslikke argumente üritavad kummutada agressiivsed korporatiivsed lobigrupid ja tööstuse kinnimakstud variautorid.
Mis on herbitsiid glüfosaat?
Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis?
Monsato dokumendid I
Monsato dokumendid II
Monsato dokumendid III
Monsato dokumendid IV

Akadeemikud Martin Zobel ja Ülo Niinemets arutlevad Hardo Pajula juhitud saatesarjas "Tähenduse teejuhid" teemal "Mitmekesisuse mitu mõõdet", 10. aprillil 2018, Kuku raadio. Saate video

Sarja viienda saates olid stuudiokülalisteks ökoloogid Martin Zobel ja Ülo Niinemets. Me püüdsime üheskoos anda viimasel ajal poliitikute ja arvamusliidrite kõnepruuki siginenud sõnale "mitmekesisus" tagasi selle empiirilise sisu. Jutuks tulid ka liikide ujuvad piirid, väljasuremislained, kiskja-saaklooma tsüklid ning rahuliku kooseksisteerimise võimalused.

Professor Ülo Niinemets Postimehes "Kas 20 miljardit tuleviku ennustamiseks on tõesti liiga palju?"

Ülo Niinemets vastab küsimusele "Kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks?"

Urmas Kõljala intervjuu Postimehele "Globaalmuutuste mõistmise kullaauk peitub vanades kogudes".

Ülo Niinemetsa intervjuu Postimehele "Teadlased leidsid seletuse suurte taimelehtede aastasadade vanusele mõistatusele".

Maarja Öpik ja Teele Jairus räägivad oma intervjuus Postimehe lisalehele Maa Elu, kuidas vana metsa maha võttes hävivad seente elupaigad (lk 8-9)

Jaan Liira kirjutab Postimehe lisaajakirjas Sinu Mets "Kuidas raied metsas taimi mõjutavad?"

Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates Labor, kuidas Eesti taimede lehesuuruse määrab ööjahedus. Kuula siit.

Urmas Kõljalg kirjutab Postimehes, et e-Eesti peaks suletud andmete kasutamise ära keelama.

Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates "Labor: Kase geenid on teada" aurkaskedest ja nende genoomidest. Kuula siit.

Riin Tamme ja Lena Neuenkamp kirjutavad ERRi Novaatoris, kuidas taimi hoitakse dieedil suhkruga.

Ülo Niinemetsa intervjuu Postimehele "Taimefüsioloog kliimamuutustest: tõenäoliselt saab meil maisi ja aprikoose aina paremini kasvatada".

Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani ja Teele Jairus kirjutavad ajakirjas Eesti Loodus, et Eestil on nüüdsest olemas ka aasta seen.

Ülo Niinemetsa vastus Postimehe lisalehes "Maa elu" esitatud küsimusele "Miks puud hiigelsuuri lehti kasvatavad?"

Urmas Kõljalg kirjutab Postimehes ootamatust kullakaevandusest tänapäeva teaduses.

Vanade mõisaparkide ökoloogilist väärtust ja nendes peituvat elurikkust tutvustab tippkeskuse vanemteadur Jaan Liira Novaatori 100 sekundi videos.

100 sekundi video: Kas ikka kõigi pude taga võib näha metsa?

Novaatori 100 sekundi videos räägib tarna perekonnast tippkeskuse vanemlaborant Mare Toom. Rohkem saab lugeda tarnade raamatust, smis ilmus TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia väljaandena sarjas "Eesti elurikkus". 

100 sekundi video: Ainulaadsed ja põnevad tarnad.

Ülo Niinemetsa intervjuu Pereraadio saates „Käies looduse radu – 2016“: "Putukate toitumine võib avaldada mõju kliimale".

Ülo Niinemetsa intervjuu Eesti Päevalehe ajakirjanikule, Marta Jaaksonile: „Ülo Niinemets ja stressis taimed“.

Meelis Pärtel tutvustas nutikat looduskaitset ERRi teadusportaalis Novaator.

Meelis Pärtel ja Aveliina Helm andsid intervjuu ajakirjale Metsamees: „Tark planeerimine hoiab metsade elurikkust“.

Liis Kasari intervjuu degradeerunud koosluste väärtustamisest raadiosaates Labor.

Tsipe Aavik'u ja Jaan Liira artikkel uudisteportaalis ERR Novaator „Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu“.

Maalehe tehtud videos selgitab Teele Jairus, kuidas valget kärbseseent ära tunda.

Meelis Pärtel osales raadiosaates “Deutschlandradio Kultur”, kus rääkis tumedast elurikkusest.

Kadri Põldmaa intervjuu novaatoris: "Tartu teadlased: seenesääsed valivad oma toitu nagu inimesedki"

Madli Jõks'i ülevaade oma doktoritööst ERR portaalile Novaator "Teadlased asuvad arvutisimulatsioonide abil elurikkuse saladustele jälile".