Uudised

Elurikkus teeb metsa tulusamaks

ÖKOLOOGIA. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikudja Eesti maaülikooli metsateadlased uurisid sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas sealsete elustikurühmade vahelisi seoseid. Tulemused avaldas äsja ka rahvusvaheline ökoloogiatemaatiline teadusajakiri Oikos. Loe edasi.

Teooria kohaselt toimib elurikas ökosüsteem tõhusamalt, kui selle organismirühmad üksteist mõjutavad. Sellepärast on metsade majandamisel tähtis teada, kas ühe elustiku rühma mitmekesisus mõjutab otseselt teise oma ning kas elurikkus soodustab suuremat biomassi või on sellega seotud ainult ühise ajaloo kaudu.

Selguse saamiseks elurikkuse rollist Eesti metsades määrasid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas igalt uuritavalt 100ruutmeetriselt aialt kõik puit- ning rohttaimed (määrati vastavalt 35 ja 115 liiki), samblad ja samblikud (maapinnal vastavalt 25 ja 8 liiki, puudel 80 ja 202). Välitingimustes raskesti tuvastatavad liigid määrati laboris mikroskoobi all. Kuna metsa ökosüsteemis on oluline roll mullas elavatel mikroskoopiliste! seentel, siis määrati mullas leiduva DNA järgi ka erinevat ökoloogilist rolli täitvate seente liigirikkus (1555 liiki). Puude hulga ja suuruse järgi hinnati metsa biomassi ning lisaks analüüsiti mullatingimusi.

Ilmnes palju seoseid eri organismirühmade elu-rikkuste vahel. Ühe organismirühma rikkusega kaasnes teise organismirühma suurem elurikkus. Puude mitmekesisus korreleerus alustaimestu, epifüütide (puudel kasvavad samblad ja samblikud) ja mükoriisaseente elurikkusega. Alustaimestu mitmekesisus omakorda korreleerus nii epifüütide, mükoriisaseente kui ka mullas leiduvate seenpatogeenide liigirikkusega. Samuti oli seos epifüütide ja mükoriisaseente ning mükoriisaseente ja seenpatogeenide elurikkuse vahel.

Pärast seda, kui analüüsi kaasati ajaloo mõju, tuvastati seosed, mida saab seletada otseste ökoloogiliste mõjudega. Nii seostus metsa puidu hulk positiivselt nii puude kui ka mükoriisaseente liigirikkusega. Tõenäoliselt tuleneb see asjaolust, et liigirikas puukooslus suudab olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutada kui liigivaene. Puude liigirikkus soodustas omakorda nii alustaimestu kui ka epifüütide mitmekesisust.