autor Anton Zolotarjov
autor Anton Zolotarjov
autor Linda-Liisa Veromann-Jürgenson
autor Kersti Püssa
Sel reedel ilmunud maineka teadusajakirja Science esikaanelugu on Eesti Maaülikooli taimefüsioloogi, prof. Ülo Niinemetsa kaasautorlusel valminud artikkel „Global climatic drivers of leaf size“, mis võtab fookusesse taimelehtede suuruse varieeruvuse põhjused. Loe lähemalt siit.
Sama uudist on kajastatud ka Maalehes ja ERRi Novaatoris.
Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi juhitud teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti Maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse, loe lähemalt siit.
Venekeelse artiklikogumiku Gorizontõ Estonii äsja ilmunud 2017. aasta number on pühendatud looduse uurimisele Eestimaal kolme viimase sajandi vältel. Vaatluse all on siin tegutsenud maailmakuulsad loodusteadlased, nende elu, teadustöö ja avastused, ülikooli ja teaduslike instituutidega seotud uurimisjaamad, seltsid ja ühingud ning praegu Eestis tegutsevad teaduse tippkeskused, loe edasi siit.
Ülo Niinemets avaldab arvamust sellest, kas porganipeenra kõrval laulmine paneb porgandid kiiremini kasvama, loe lähemalt siit
Tartu ülikooli botaanikud viivad Saaremaal läbi ainulaadse katse, mille käigus proovitakse taastatud pärandkooslustel liigirikkust suurendada mükoriisaseente abil.
Tanel Vahter intervjuu ajalehele Saarte Hääl, loe lähemalt siit.
„Praeguseks on identifitseeritud üle 60 000 erineva terpenoidi. Nende sisaldus on peamiseks taimede lõhna mõjutavaks teguriks,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Leila Pazouki ning lisas, et lenduvaid terpenoide ei erita mitte ainult taimede lehed, vaid ka pungad, õied, viljad ja juured, loe edasi siit.
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets osales uuringus, mis piltlikult öeldes heidab valgust taimeteaduses seni varjus olnud teemale – kui hästi saavad taimed hakkama kasvamisega varjutingimustes. Uuringust selgus, et globaalsete kliimamudelite aluseks olevad andmed on ebatäpsed ning andmestik vajab seetõttu üle vaatamist. Loe edasi
Uuringust, kus oslesid tippkeskuse teadlased Tsipe Aavik ja Jaan Liira Tartu Ülikoolist, loe lähemalt siit