autor Anton Zolotarjov
autor Anton Zolotarjov
autor Linda-Liisa Veromann-Jürgenson
autor Kersti Püssa
Avasõnad |
|
Ülo Niinemets |
|
Eesti Maaülikool, põllumajandus ja keskkonnainstiuut | |
teaduse tippkeskuse EcolChange juht | |
professor, akadeemik, Curriculum Vitae | |
I sessioon |
|
Ülo Mander |
|
Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut | |
professor, Curriculum Vitae | |
juhatab I sessiooni | |
Globaalne soojenemine jätkub ka peale Pariisi kokkulepete täitmist | |
Jätkuv globaalne soojenemine võib oluliselt suurendada looduslikest allikatest kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O lendumist. Praeguste hinnangute järgi annavad need allikad 96, 46 ja 64 % vastavate gaaside koguemissioonist. Suurimat ohtu kujutavad igikeltsa sulamisel ning troopilistel aladel maakasutuse intensiivistumisest tulenevad gaasivood, edaspidi aga ookeanide mandrilavadel lasuva metaanijää sulamine. |
|
Heikki Junninen |
|
Tartu Ülikool, füüsika insituut | |
vanemteadur, Curriculum Vitae | |
Taimestiku ja atmosfääri vastasmõjud globaalse kliima kujundajana | |
Metsade roll planeedi kopsudena, hapniku ning süsiniku aineringluses on kõigile teada. See aga pole metsade ainuke viis mõjutada kliimat. Taimestik reguleerib planeedile saabuva päikeseenergia hulka läbi keerulise protsessi, mille käigus tekivad atmosfääris klastrid ning nano-osakesed. Nende edasine aktiveerumine ning kasv mõjutab pilvede kaudu planeedi kliimat. Terviku mõistmiseks on võtmerollis aerosooliosakeste tekke väga varajase algstaadiumi uurimine. Ettekandes kirjeldan atmosfääri protsesse ning uurimismeetodeid, mis võimaldavad uurida taimestiku ja atmosfääri vastasmõjusid. |
|
Mati Koppel |
|
Eesti Taimekasvatuse Instituut | |
instituudi direktor, Curriculum Vitae | |
Liigiline ja sordiline mitmekesisus Eesti põldudel | |
Põllumajandusliku taimekasvatuse negatiivsete keskkonnamõjudena tuuakse välja taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise suurenemist ning elurikkuse vähenemist. Ettekandes analüüsin millised on olnud muutused meie põldudel kasvatatavate kultuuride ja sortide mitmekesisuses. Samuti käsitlen võimalusi kuidas põllukultuuride ja nende sortide valikuga aidata kaasa põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamisele. |
|
Aveliina Helm |
|
Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut | |
vanemteadur, Curriculum Vitae | |
Eesti niidud - kellele ja milleks? | |
Vaatluse alla tulevad Eesti poollooduslikud niidukooslused. Kas meil on neid vaja? Milleks? Kui palju võiks meil niite olla - kas piisaks ehk esinduslikemate "muuseumieksemplaride" säilitamisest või on neid ehk ka millekski muuks vaja kui vaid esiisade kommete ning kenade maastike tutvustamiseks? Arutan, milline on Eesti niitude tänane seisund, millised on olnud senised tegevussuunad niitude kaitsel ning millist rolli võiksid niidud edaspidi Eesti maastikes mängida. |
|
Anu Kisand |
|
Eesti Maaülikool, põllumajandus ja keskkonnainstituut | |
teadur, Curriculum Vitae | |
Fosfor järvesetetes - probleem või võimalus? | |
Ettekandes püütakse valgustada järveuurijate uuemate ja vanemate settefosfori uuringute tulemusi. Fosfor esineb setetes erinevates keemilistes vormides, millel on ka erinev võime fosforit järvevette vabastada ja nii kogu järveökosüsteemi mõjutada. Arutleme, millised võiks olla järve seisukohalt mõistlikud näidustused setete eemaldamiseks ning probleemid ja võimalused setete kasutamisel. |
|
Peeter Hõrak |
|
Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut | |
professor, Curriculum Vitae | |
Isade ja tütarde elutempo evolutsiooniline ökoloogia. Koostöö geenivaramuga | |
Mida paremaks muutub elu, seda paremini saavad inimestevahelised geneetilised erinevused väljenduda fenotüübis. Nii muutuvad keskkonnapiirangute mõju vähenedes nähtavaks ka erinevate elukäiguomaduste vahelised mikroevolutsioonilised lõivsuhted. TÜ Geenivaramu andmetel näitan, et kiirelt küpsevate naiste isad surevad nooremana, kui aeglaselt küpsevate naiste omad. Seda seost näeme aga ainult juhul, kui naised on kasvanud kõrgharitud vanematega peredes. |
|
II sessioon |
|
Tiina Nõges |
|
Eesti Maaülikool, põllumajandus ja keskkonnainstituut | |
professor, Curriculum Vitae | |
juhatab II sessiooni | |
Urmas Lips |
|
Tallinna Tehnikaülikool, meresüsteemide instituut | |
professor, Curriculum Vitae | |
Eesti mereala seisundi ja survetegurite hinnang | |
Ettekanne annab ülevaate Eesti mereala seisundist ja seda mõjutavatest surveteguritest. Seisundit hinnatakse lähtudes EL Merestrateegia Direktiivis sätestatud üheteistkümnest kvalitatiivsest hea keskkonnaseisundi tunnusest ja seda iseloomustavate kvantitatiivsete indikaatorite kogumist. Käsitletakse seisundi hindamise metoodikat, sh hea keskkonnaseisundi määratlemist konkreetsete indikaatorite abil ja indikaatoritel põhinevate hinnangute agregeerimist, ja tuuakse välja praegu koostatava hinnangu esialgsed tulemused peamiselt aastate 2012-2016 andmete põhjal. |
|
Jaanus Terasmaa |
|
Tallinna Ülikool, ökoloogia keskus | |
vanemteadur, Curriculum Vitae |
|
Kurtna järvestikuga seotud ökoloogilised probleemid | |
Kirde-Eestis asuv Kurtna järvestik asub keset tööstusmaastikku, kus tegeletakse põlevkivi, liiva, turba ja vee ammutamisega. Loodusressursside intensiivne kasutamine on ühe mõjurina kaasa toonud suured veetasemete alanemised järvedes (kuni 4 m) ning sellega kaasnevad pöördumatud muutused kaitsealustes ökosüsteemides ja kogu maastikukaitseala ökosüsteemiteenuste pakkumise võimes. Viimasel poolel sajandil on seal igal kümnendil toimunud teadusuuringud, mille tulemusena on välja pakutud erinevaid meetmeid ja stsenaariumeid probleemide lahendamiseks. Mingil põhjusel ei ole need ettepanekud realiseerunud ei Nõukogude Liidu ajal ega ka pärast taasiseseisvumist. Kurtna järvestiku probleemidest, nende kommunikeerimisest ja lahendamisvõimalusest ettekanne räägibki. |
|
Arvo Iital |
|
Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituut | |
professor, Curriculum Vitae | |
Suundumused Peipsi järve reostuskoormuses ja mõju vee kvaliteedile | |
Ettekandes antakse ülevaade uurimistulemustest Peipsi järve suubuvate jõgede lämmastiku ja fosfori sisalduse suundumuste kohta valgla Eesti ja Venemaa poolses osas. Viimase 25 aasta sireandmetele tuginedes käsitletakse muutusi toitainete koormuses ning selle põhjuseid ja mõju Peipsi järve veekvaliteedile. |
|
Evelyn Uuemaa |
|
Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut | |
vanemteadur, Curriculum Vitae | |
Ökoloogiliste fookusalade ruumiline analüüs | |
Alates 2015. aastast on Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika üheks osaks rohestamine. Selle tagamise üheks meetmeks on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade e ökoalade (Ecological Focus Areas - EFA) olemasolu toetusõiguslikel põllumaadel pindalaga üle 15 hektari. Ettekandes antakse ülevaade Eestis määratletud maastikuelementide asjakohasusest ja piisavusest Eesti maastiku tingimustes kasutades ruumianalüüsi meetodeid. |
|
III sessioon |
|
Raivo Mänd |
|
Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut | |
professor, Curriculum Vitae | |
juhatab III sessiooni | |
Ivo Krustok |
|
Keskkonnaministeerium | |
teadusnõunik, Curriculum Vitae | |
Looduspõhised lahendused Eesti keskkonnakorralduses | |
Looduspõhiste lahenduste all mõeldakse looduse jätkusuutlikku haldamist ja kasutamist. Lahendused nagu rohe- ja märgalad, taimedega kaetud fassaadid ja vett läbi laskvad pinnakatted aitavad näiteks vähendada õhu saastatust ja tõsta inimeste heaolu, suurendades samal ajal liigirikkust. Ettekandes annan lühiülevaate eelmisel aastal Eestis toimunud kõrgetasemelisest looduspõhiste lahenduste konverentsist, toon näiteid looduspõhiste lahenduste kasutusest Eestis täna ning räägin võimalikest tuleviku võimalustest. |
|
Anne Laius |
|
Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus, Miina Härma Gümnaasium | |
bioloogiaõpetajate esindaja, Curriculum Vitae | |
Kas ökoloogiaõpe üldhariduskoolis on piisav? | |
Kui võrrelda ökoloogia õpetamise eesmärke ja õpiväljundeid 9. ja 12. klassi õpilaste tegelike tulemustega, siis vastus on pigem "Ei". 9. klassi õpilaste ökoloogia-alase kirjaoskuse tase piirdub suurel osal õpilastest nominaalse ehk mõistete tasandiga ja neil on raskusi oma teadmisi funktsionaalselt rakendada. Selle põhjuseks võib suure tõenaosusega olla eluslooduse järjest vähenev tundmine. Gümnaasiumi lõpetajate hulgas valitseb samuti kolmel viimasel aastal ökoloogia-alaste teadmiste langustrend. |
|
Arko Olesk |
|
Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut | |
teaduskommunikatsiooni lektor, Curriculum Vitae | |
Kui palju kasu on (teadus)kommunikatsioonist? | |
Teadlastelt oodatakse viimastel aastatel aina rohkem enda tulemuste selgitamist ühiskonnale, paremas teaduse ja ühiskonna vahelises kommunikatsioonis nähakse lahendust probleemidele nagu elanikkonna ja otsustajate vähene teadlikkus kliimamuutustest ja elurikkuse kadumisest või madal keskkonnahoidlik käitumine. Ettekanne käsitleb teadus- ja keskkonnakommunikatsiooni valdkondade kogemusi oma sõnumite tõhusalt viimisel ühiskonda ning ühiskonna hoiakute ja käitumise muutmisel. |
|
Lõppsõna |
|
Martin Zobel |
|
Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut | |
professor, akadeemik, Curriculum Vitae | |