Uudised

Eesti Maaülikool osaleb uues Euroopa Liidu rahastatud projektis GAIN4CROPS, mille eesmärk on looduslike meetodite ja uuenduslike aretustehnikate abil parandada õlikultuurina tuntud päevalille fotosünteesi efektiivsust. Loe edasi siit. 

Tippkeskuse teadustööd kajatastab Jouko Grönholmi artikkel "Uteliaisuus virittää tieteen Tartossa –  tohtorikoulutettavien uudenlainen toimintamalli monipuolistaa yliopistojen yhteistyötä"

Artiklit soome keeles saab lugeda siit.

Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus. Loe edasi siit. 

Kaie Kriiska kaitses eile Tartu Ülikoolis doktoritöö, mis täpsustab peenikeste juurte, okaste ja teepuru abil Eesti kasvuhoonegaaside raporti metsandussektori andmeid ja toetab seeläbi teaduspõhise kliimapoliitka arengut. Eesti kuusikutes ja männikutes süsinikuringet uurides põrkus Kriiska nii jahimeestega kui ka pulmameeleolus sokuga. Loe edasi siit.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikud ja Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas sealsete elustikurühmade vahelisi seoseid. Uuringu tulemused näitavad muu hulgas seda, milline mets pakub suurimat majanduslikku tulu ja põhjendab, miks oleks mõistlik vältida monokultuursete metsaistanduste rajamist. Loe edasi siit.

Igaüks meist oskab nimetada vähemalt paari taimede kasvu mõjutavat tegurit, olgu selleks siis ilmastik (põud, üleujutused, rahe) või taimedest toituvate organismide olemasolu (linnud, putukad, imetajad, taimehaigused). Mõned mõtlevad ehk ka sellele, et kasvuks on olulised mullas olevad toitained, milleta taimed hakkama ei saa. Kuid ilmselt on vähesed teadlikud, et lisaks toitainetele elavad mullas mikroskoopilised seened, kelleta taimed hakkama ei saa. Veelgi enam – need seened võivad olla väga olulised taimekoosluste kujundajad. Loe edasi siit.

Meie aednike kurb kogemus sai teadusliku kinnituse – meil on tõepoolest väga palju tigusid. Täpsemalt, Eestis on peaaegu kümme korda rohkem tigusid kui Euroopa parasvöötme metsades keskmiselt. Enamik neist kiriteod. Loe edasi siit.